Iga-aastane sügisseminar toimub 19.–20. oktoobril. Seminaril käsitleme tervisliku ja ohutu töökeskkonnaga seotud teemasid. Oluline on teada ja osata näha, millised ohutegurid võivad esineda töötaja töökeskkonnas ja kuidas need mõjutavad tervist. Mida saab teha, et töökeskkond oleks tervislik ja ohutu? Kuid räägime ka metsanduse arengukava aastani 2030 projekti hetkeseisust. Samuti anname ülevaate EAKLi VIII kongressil otsustatust.
9.–10. novembril toimub iga-aastane kahepäevane arenguseminar volikogu liikmetele, liikmetele ja usaldusisikutele. Sel aastal keskendume raskete kõneluste teemadele ja läbirääkimisoskuste lihvimisele koos praktiliste harjutuste ja analüüsiga.
Eesti Metsatöötajate Ametiühing koondab peamiselt metsamajandus –ja puidutöötlemissektori töötajaid. Järgneva kümnendi metsanduse arengukava koostamisel tehtavad otsused mõjutavad vahetult selle valdkonna töötajaid. Metsanduse arengukava koostamisel peame oluliseks alljärgnevaid printsiipe:
- Tegevuse mõtestatus. Peame oluliseks, et metsamajandus- ja puidutööstussektoris teostatavad tegevused oleksid piisavalt uuritud ja põhjendatud, nii et tehtava töö kasutegur oleks võimalikult suur. Seega toetame järgneval arengukava perioodil riigi suuremat toetust metsa-, ökoloogia-, ja keskkonnateaduste arengusse. Samuti peame tähtsaks suuremat panustamist metsandusstatistika paremaks korraldamiseks. Kuna metsandusstatistika on paljude metsanduspoliitiliste ja strateegiliste otsuste alus, siis peab statistika olema võimalikult täpne ja hästi mõistetav.
- Töökeskkonna kaitse. Metsandustöötaja töökeskkonnaks on mets. Samuti nagu loomad, linnud ja taimed on looduse osa, on ka metsandustöötajad looduse osa, kes püüavad oma peret toita metsast ja puidust saadavate hüvedega. Peamisteks ohtudeks metsale, kui töökeskkonnale on metsamaa muutmine mittemetsamaaks, majandatava metsamaa määramine rangelt kaitstavaks ja erinevate piirangute seadmine. Metsaala rangelt kaitstavaks muutmine tähendab seal igasuguse metsatöö keeldu. Kuna Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalu poolest Euroopa tipus, siis järgneva arengukava perioodil ei tohiks majandatavate metsade, sealhulgas majanduspiiranguteta metsade osakaal väheneda.
- Stabiilsus. Kaalukaks teguriks, mis stabiilsust mõjutab on arengukavas määratud aastane raiemaht. Selle määramisel tuleb arvestada käesoleva ajavahemiku taset. Eeldame ligilähedaselt sarnast mahtu praegusele. Kui arutelude käigus jõutakse tõdemusele, et vastavalt puistute vanuselisele struktuurile või muudele põhjustele tuleb raiemahtu vähendada, siis vähendamine peab olema vähehaaval ja järk-järguline. Raiemahtude järsku vähendamist me ei toeta, sest ohtu satuvad paljud metsandus –ja puidutööstussektoris olevad töökohad.
- Segapuistute kasvatamise soodustamine. Metsakasvatusvõtete rakendamisel peaks riik soosima segapuistute kujundamist. Segapuistud tagavad parema metsa tervisliku seisundi, riskide hajutamise, sarnanevad rohkem loodusliku metsaga, ning õigesti majandades võimaldavad suuremat puidutagavara raieküpses metsas.
- Koostöö tööandjaga ja töötasu. Metsandus –ja puidutöötlemistööstuse töötajad on huvitatud, et meie tööandjatel läheks hästi. Kui läheb hästi tööandjatel, siis on võimalus, et läheb hästi ka töötajatel. Seega ootame ka edaspidi tööandjatelt positiivset, austavat ning rahaliselt suuremalt panustavat suhtumist töötajaskonda.
- Metsade multifunktsionaalsuse soodustamine. Riik peaks kaasa aitama erinevaid ja mitmekülgseid metsasaaduseid -ja hüvesid kasutava ja turustava ettevõtluse arengule. See soodustaks ka regionaalelu.
- Metsamajanduslike tegevuste mõistmine. Käesoleval ajal on probleemiks suure osa ühiskonnaliikmete mõistmatus metsamajanduslike tegevuste eesmärgis ja vajalikkuses. Metsanduse arengukava sihiks võiks olla ka koolide haridusprogrammi täiustamine, suurendades metsamajanduslike tegevuste käsitlemist üldhariduskoolide õppeainetes.
3.-4.novembril toimuval volikogu liikmetele, osakondade usaldusisikutele ja liikmetele suunatud arenguseminaril keskendume kuulamise ja info edastamise viiside ning suhtlemise ja läbirääkimiste teemadele.
Kahepäevasel arenguseminaril otsivad volikogu liikmed, usaldusisikud ja liikmed vastuseid küsimustele, millest sõltub positiivse mikrokliima kujundamine kollektiivis, millised on grupi arenguetapid ja kuidas arendada meie-tunnet ehk meeskonda.
